Tunnen, et saan nüüd taaskord pisut paremini aru mind vaevavatest hädadest. Taipasin täna öösel, et üheks minu suurimaks probleemiks on igavus. Igavuse vastu aitab põhiliselt inimestega suhtlemine, aga ma pole enam ammu olnud eriti aktiivne suhtlemise algatamises.
Seetõttu kipun ma jääma sotsiaalsest elust kõrvale ja aja jooksul muutub eraklikkus rõhuvaks.
Alustasin täna öösel toa koristamist ja tulid meelde mitmed umbmäärased mälestused sellest ajast kui ma alles tulin siia kooli. Tollal tundus kõik nii põnev. Uus kool, kus sain hästi hakkama. Iseseisev elu. Kaks tüdrukut, kes võistlesid minu tähelepanu nimel.
Kõik laabus nii kenasti, kuid aja jooksul ma kaotasin sellest palju ilma, et oleks taibanud kuidas. Nüüdseks on see kool mulle igav. Hinded on korrast ära, sest ma ei viitsi kohale minna ega töid teha. Intelligentsuse poolest ma suudaksin kerge vaevaga selle kooli ära lõpetada, aga motivatsiooni jääb puudu. Tüdrukutest üks on hulluks läinud ja teisele olen ma hetkel vaid sõber. Mind valdab tüdimus kõigest ja see on meeletult masendav.
Koristamine tekitas alguses tunde, et korrastan oma elu ja saan edaspidi jälle hakkama. Hiljem muutus see vaid masenduseks, sest igatsen taga neid vanu lahedaid aegu. Mingil tasemel ma saan aru, et kõik on ikka veel minu teha, aga hetkel tahaks lihtsalt Kelly kaisus paari aasta tagust aega taga nutta.
Eile tegin ma Kellyle üllatuse. Meie vahel on viimasel ajal olnud suhted pisut pingelised, sest ta on nüüd koos minu parima sõbraga ja see teeb mulle ütlemata palju haiget. Ometi tegin ma käsitsi valmis ühe pärlitest käevõru, millel on mustrina peale kirjutatud Kelly nimi.
Ööl enne eilset nutsin ma mitu tundi ning kirusin maad ja ilma. Ma ei suutnud magada, sest olin liiga kurb ja seetõttu ei olnud isegi unine. Hommikul rääkisin Kellyga ja ta rahustas mind piisavalt maha, et ma saaksin magada. Viimasel ajal kipub temaga rääkimine olema väga rahustav ilma, et kumbki aru saaks mil moel ta seda saavutab.
Käisin tema teadmata tal kodus, panin laua peale šokolaadi, käevõru ja kirja. Kirjas oli öeldud kuidas seda käevõru peale panna ja et ma olen selle ise valmistanud. Ühtlasi rääkisin ka tema emaga ja see muutis mind märksa rahulikumaks, sest sain aru, et lõppude lõpuks on paratamatu, et Kelly tüdineb kunagi Gabrielist ja/või ma saan oma tundeelu korda. Siis jällegi on võimalik taastada varasemad suhted ja seda ehk isegi paremal kujul, sest me ei ole enam nii tülitsenud nagu tollal kui suhtes olime.
Õhtul sain Skypes sõnumi Kellylt "Sinu korraldatud nänn oli nii armas, et mul hakkas pisar voolama." Ma pole ammu nii õnnelik olnud millegi üle, mida ta öelnud on.
Küllap on mul võimalik oma elu joonde saada. Küll naised ka siis jälle tulevad :D
No comments:
Post a Comment