Iseloom näitab väga hästi seda kuidas inimene stressiga kohaneb.
See on huvitav sõna, sest see peegeldab endas palju rohkem kui esmapilgul näha.
On seosed loomadega, loomusega, ise olemisega.
Sealt tuleb justkui välja, et iseloom on see kui sa oled midagi rohkem kui loom.
Kui sind defineerib miski lisaks sellele mis vormi sa sündinud oled.
Et sul on oma isiklik roll või väärtus, mis on sul olemas sõltumata sellest mis juhtub.
Need kellel seda pole annavad survele alla. Lasevad ennast muuta millekski vähesemaks.
Aga samas on ka viidatud, et see on ikkagi sinu loomus.
Et see on vaid loomuse osa mis sind eriliseks teeb.
Et iseloom on see osa sinu loomusest mis on individuaalne.
Mis jällegi viitab, et see ei saa olla midagi välist.
Ole sa või kuningas. Ilma iseloomuta oled sa vaid oma olude ohver, defineeritud vaid oma ümbruse poolt, sest hulbid vaid nii nagu vool viib. Isiklikku suunda siis ei ole.
